Sobiva psühholoogi leidmine võib olla üks paras peavalu. Jah, kohe tuleb ilmselt pähe mõte, et psühholoogi vastuvõtule on nagunii raske aegu saada, mis siin veel selle ühe ja õige tagaajamisest rääkida. Kui oled juba jõudnud äratundmiseni, et üksi oma muresid lahendada ei jaksa või ei oska, kuid pead veel pingsalt mõtlema selle üle, kuidas enda jaoks õiget psühholoogi leida, võid lõpuks ennast üsna jõuetuna tunda. Aga väike vaev tasub ennast pikemas vaates siiski ära.
Kui pärast veebis surfamist, tuttavate käest uurimist, võib-olla ka suurt ärevust ületades oled lõpuks vastuvõtule aja saanud ja leiad oma vastast istumas inimese, kes oskab sind aidata ja kellega tekib hea tunne, oled tõesti õnneseen. Kuid võib ka juhtuda, et tunned, et midagi jääb puudu või ei klapi. Siis oled pettunud ja lõpuks võid hakata isegi arvama, et psühholoogist polegi midagi kasu, abi niikuinii ei saa. Sellele vaatamata tasub
otsinguid jätkata.
Uuringud ütlevad, et hea suhe kliendi ja psühholoogi vahel (seda nimetatakse ka terapeutiliseks liiduks) on üks olulisemaid tegureid teraapia või nõustamise edukuses. Lisaks ütlevad uuringud, et kõige olulisemad on inimese ehk siis sinu enda seesmised ressursid ja psühholoogi või terapeudi isiksus ning alles seejärel tuleb nõustamise meetod või teraapia viis.
Alustuseks on kõige lihtsam tuvastada, kas psühholoogil ikka on kõrgharidus psühholoogia erialal (tegelikult muidugi ei saagi keegi ennast psühholoogiks nimetada, kui tal seda pole). Selle saad juba taustauuringut tehes selgeks, sest enamasti on kodulehel kirjas, milline väljaõpe inimesel on. Võid ka vastuvõtuaega broneerides psühholoogi pädevuste kohta küsida.
Ilmselt ei lähe keegi psühholoogi juurde n-ö puhta lehena, vaid ikka mingitele küsimustele vastuseid saama, oma peas selgust looma, toetust, abi ja nõu saama. Kui saad, võid enne oma tundeid ja soove püüda pisut selgemaks mõelda. Miks ma tahan psühholoogi juurde minna? Kas ma tunnen masendust? Ärevust? Viha? Kas minu elus on juhtunud midagi, millest ma üle ei saa? Kas see puudutab minu suhteid?
Kui sa ei oska neile küsimustele vastata, siis pole ka midagi. Kuid natuke võib nende asjade üle mõtisklemine anda suuna, millise spetsialiseerumisega psühholoogi juurde võiks minna. Ja pea meeles - hea psühholoog saab aru, kui tema pädevusest ei piisa sinu aitamiseks. Siis saate koos arutada, millise väljaõppega (nt traumateraapia, pereteraapia, kognitiiv-käitumisteraapia, vaimse tervise häiretele spetsialiseerunud vm) psühholoogi juurde oleks mõistlik pöörduda.
Kui oled selle esimese ja ehk kõige raskema sammu ära teinud ja juba vastuvõtule jõudnud, on üks hea tundemärk see, kuidas sa ennast sinu vastas istuva inimese seltsis tunned. Õige klapp ja sobivus on üliolulised. Kõigepealt väga lihtne kriteerium - kas sa saad oma psühholoogiga ennast mugavalt ja vabalt tunda? Kas sa saad kõigest rääkida? See ei pea juhtuma kohe, kui uksest sisse astud, aga esimese paari kohtumise jooksul saad sa sellest tegelikult aru. Psühholoog ei ole küll sinu sõber, aga sa võiksid ennast tunda temaga sama mugavalt nagu oma hea sõbraga. Kui me räägime inimestevahelisest keemiast, siis ei ole liialdus öelda, et ka psühholoogiga võiks see keemia tekkida. Nagu ikka - raske öelda, mis see keemia on, kuid sa tunned selle ära.
Lisaks mugavustundele on oluline, et tunneksid ennast mõistetuna, ükskõik, millise mure või probleemiga oled psühholoogi juurde läinud. Mõnikord ei ole sul endal lihtne oma muret sõnastada. Hea psühholoog aitab sul seda teha - pärast esimest kohtumist võiksid olla saanud enam-vähem selgeks, mis on see mure või probleem, millega te koos psühholoogiga tegelema hakkate. Samuti võiksid olla saanud ettekujutuse, milliseid meetodeid sinu abistaja selleks kasutab. Ja üldse mitte väheoluline pole see, et saaksid aru - psühholoog saab sind päris palju aidata, aga sina ise oled aktiivne osapool oma elu kujundamisel. Psühholoogi headust ei saa kahjuks (ja õnneks) mõõta selle järgi, et ta teeb sind korda, nii et sa ise midagi tegema ei pea. Sellise lubaduse andja ei ole kohe kindlasti hea psühholoog.
Väga oluline on psühholoogile öelda, kui tunned, et midagi on ebaselge, miski tekitab ebamugavust või ei tundu õige. Ka seda on vaja öelda, kui tunned, et sa ei saa koostööst kasu. Samas ei peaks sa tegema ka liiga kiireid järeldusi - kui tegu on tõsiste teemadega, võib nendest rääkimine tekitada algul suurt ärevust ja ebamugavust. Kui need tunded aga üle ei lähe, on see ohumärk. Pärast paari esimest kohtumist võiksid sa tunda kasvõi natuke kergendust ja lootust, et asjad lähevad paremaks. Lisaks on oluline ka kõik see, mida sa teed psühholoogiga kohtumiste vahel - kas sa võtad saadud mõtted ja soovitused ka oma igapäevaelus kasutusele.
Õige psühholoogi leidmine võibki niisiis mõnikord aega võtta. Aga see tasub ennast ära.
Добавить комментарий