Kogemusnõustamine on viimastel aastatel jõudsalt hoogu saanud ja seda mainitakse järjest enam kui üht võimalust saada tuge erinevate elus ette tulevate probleemide korral. Arvamusi kogemusnõustamise kohta võib aga olla seinast seina. Mis see kogemusnõustamine aga ikkagi on ja mis kasu võib sellest olla siis, kui koged oma elus vaimse tervisega seotud probleeme?
Kogemusnõustamine kui üks aitamistöö meetod on Eestis olnud ametlikult tunnustatud juba 2014. aastast. Kogemusnõustajad saavad olla ka rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ning nende pakutud teenust tunnustavad ja rahastavad nii Eesti Töötukassa kui ka Sotsiaalkindlustusamet. Paljud kogemusnõustajad töötavad aga ka näiteks oma firma all või vabakutselisena, tehes seda tööd oma põhitöö kõrvalt.
Kogemusnõustamise all mõistetakse sarnase kogemusega inimeste vahel toimuvat teadmiste ja kogemuste vahetust ja/või nõustamist, mille käigus pakutakse kogemuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.
Igaühel on elus oma kogemused, nii head kui ka halvad. Oleme olnud erinevates olukordades, läbi elanud kaotusi, haigusi, muret ja rõõme. On väga inimlik, et jagame kogemusi pere, sõprade ja tuttavatega ja vast kõik on tundnud, kui hea on olla mõistetud ja toetatud. Eriti veel siis, kui teine suudab meie kogetuga isiklikult suhestuda ja emotsionaalselt kaasa elada.
Kogemusnõustamise juured ongi selles inimlikus kontaktis ja tundes, mis tekib, kui oleme kellegagi oma raskusi jaganud ning sellest leevendust saanud.
Siiski ei ole kogemusnõustamine pelgalt sarnaste kogemuste vahetamine. Kogemusnõustaja on professionaal, kellel on olemas isiklik taastumiskogemus ja kogemusnõustaja väljaõpe. Isiklik taastumiskogemus tähendab seda, et inimene on läbi elanud ning taastunud mõnest raskest elusündmusest - enamasti on see seotud kas enda või oma lähedaste füüsilise või vaimse tervise haigusega või muu elukriisiga. Kogemusnõustaja peab olema läbinud ka kogemusnõustamise baaskoolituse vastavalt riiklikult kehtestatud koolituskavale.
Vaimse tervise valdkonnas on kogemusnõustamist teiste aitamisvormide kõrval Eestis kasutatud juba üle kümne aasta. Nüüdseks on võimalik leida kogemusnõustajat pea kõigi enamlevinud vaimse tervise probleemide korral - aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), depressioon, ärevushäire, psühhoos, skisofreenia, söömishäire, autismispektihäire, sünnitusjärgne depressioon, erinevad sõltuvused jne.
Mitte igaüks, kellel on olnud kogemus vaimse tervise probleemiga, ei sobi kogemusnõustajaks. Isegi kogemusnõustamise koolitusprogrammi läbimine ei ole alati garantii, et nõustamistöö hästi välja tuleb. Kuna vaimse tervise probleemid on väga keerukad, on äärmiselt oluline, et kogemusnõustaja oleks oma haigestumise ja haigusest taastumise loo põhjalikult läbi töötanud, teaks oma piire, nõrkusi ja ohte, mis selle tööga kaasneda võivad.
Millal kogemusnõustaja poole pöörduda?
Vaimse tervise kogemusnõustaja poole võid pöörduda näiteks siis, kui tunned, et sa pole päris kindel, kas vajaksid oma mure puhul mõne spetsialisti abi või kui sa ei taha/julge kohe psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise vaimse tervise spetsialisti juurde minna. Enamasti on kogemusnõustaja oma taastumise teekonnal kokku puutunud mitmete erinevate professionaalidega ning ta oskab sinu hirme nende suhtes leevendada.
Tihtipeale otsivad kogemusnõustajalt abi ja infot ka haigestunud inimese lähedased, et saada paremini aru, mida nende lähedane tunneb ning kuidas teda aidata.
Samuti on kogemusnõustamisest palju kasu, kui tunned ennast oma haiguse või probleemiga täiesti üksi - kohtumine kogemusnõustajaga kinnitab, et sa pole ainus, kes rasket olukorda kogeb. Näed ka, et vaatamata raskustele on võimalik elus edasi liikuda, iseennast uuesti üles leida ja elust rõõmu tunda.
Kui soovid kokku leppida aega meie kogemusnõustajaga, võta ühendust!
Telefon: 5656 2564
E-post:info@hetas.ee
Kogemusnõustamise all mõistetakse sarnase kogemusega inimeste vahel toimuvat teadmiste ja kogemuste vahetust ja/või nõustamist, mille käigus pakutakse kogemuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.
Igaühel on elus oma kogemused, nii head kui ka halvad. Oleme olnud erinevates olukordades, läbi elanud kaotusi, haigusi, muret ja rõõme. On väga inimlik, et jagame kogemusi pere, sõprade ja tuttavatega ja vast kõik on tundnud, kui hea on olla mõistetud ja toetatud. Eriti veel siis, kui teine suudab meie kogetuga isiklikult suhestuda ja emotsionaalselt kaasa elada.
Kogemusnõustamise juured ongi selles inimlikus kontaktis ja tundes, mis tekib, kui oleme kellegagi oma raskusi jaganud ning sellest leevendust saanud.
Siiski ei ole kogemusnõustamine pelgalt sarnaste kogemuste vahetamine. Kogemusnõustaja on professionaal, kellel on olemas isiklik taastumiskogemus ja kogemusnõustaja väljaõpe. Isiklik taastumiskogemus tähendab seda, et inimene on läbi elanud ning taastunud mõnest raskest elusündmusest - enamasti on see seotud kas enda või oma lähedaste füüsilise või vaimse tervise haigusega või muu elukriisiga. Kogemusnõustaja peab olema läbinud ka kogemusnõustamise baaskoolituse vastavalt riiklikult kehtestatud koolituskavale.
Vaimse tervise valdkonnas on kogemusnõustamist teiste aitamisvormide kõrval Eestis kasutatud juba üle kümne aasta. Nüüdseks on võimalik leida kogemusnõustajat pea kõigi enamlevinud vaimse tervise probleemide korral - aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), depressioon, ärevushäire, psühhoos, skisofreenia, söömishäire, autismispektihäire, sünnitusjärgne depressioon, erinevad sõltuvused jne.
Mitte igaüks, kellel on olnud kogemus vaimse tervise probleemiga, ei sobi kogemusnõustajaks. Isegi kogemusnõustamise koolitusprogrammi läbimine ei ole alati garantii, et nõustamistöö hästi välja tuleb. Kuna vaimse tervise probleemid on väga keerukad, on äärmiselt oluline, et kogemusnõustaja oleks oma haigestumise ja haigusest taastumise loo põhjalikult läbi töötanud, teaks oma piire, nõrkusi ja ohte, mis selle tööga kaasneda võivad.
Millal kogemusnõustaja poole pöörduda?
Vaimse tervise kogemusnõustaja poole võid pöörduda näiteks siis, kui tunned, et sa pole päris kindel, kas vajaksid oma mure puhul mõne spetsialisti abi või kui sa ei taha/julge kohe psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise vaimse tervise spetsialisti juurde minna. Enamasti on kogemusnõustaja oma taastumise teekonnal kokku puutunud mitmete erinevate professionaalidega ning ta oskab sinu hirme nende suhtes leevendada.
Tihtipeale otsivad kogemusnõustajalt abi ja infot ka haigestunud inimese lähedased, et saada paremini aru, mida nende lähedane tunneb ning kuidas teda aidata.
Samuti on kogemusnõustamisest palju kasu, kui tunned ennast oma haiguse või probleemiga täiesti üksi - kohtumine kogemusnõustajaga kinnitab, et sa pole ainus, kes rasket olukorda kogeb. Näed ka, et vaatamata raskustele on võimalik elus edasi liikuda, iseennast uuesti üles leida ja elust rõõmu tunda.
Kui soovid kokku leppida aega meie kogemusnõustajaga, võta ühendust!
Telefon: 5656 2564
E-post:info@hetas.ee
Добавить комментарий