Kes meist ei oleks aeg-ajalt mõelnud - jälle ma ei saanud hakkama, mul ei tule kunagi mitte midagi välja! Või komplimenti saades hakanud kohe oma vigu üles loetlema?
Seda tüüpi mõttemustrid, mida nimetatakse ka mõtte- või tajuvigadeks (natuke keerulisemalt väljendudes ka kognitiivseteks moonutusteks), on tegelikult omased pea kõigile inimestele. Tavaliselt tekivad need mõtted automaatselt ja enese teadamata. Suur eelis on aga see, kui oskad neid vigu iseenda juures tähele panna ja teadlikult kui mitte päriselt vältida, siis vähemasti harvemini teha.
Nimelt ei ole mõttevigadest sulle suurt kasu, sest kuigi neid on lihtne mõelda, mõjuvad nad enesehinnangule ja vaimsele tervisele halvasti. Kui sellised mõttemustrid sinu peas domineerivad, siis peaksid kindlasti neile tähelepanu pöörama, sest nad teevad su elu palju raskemaks kui see tegelikult olla võiks.
Seega - milliseid mõttevigu kipud sina tegema?
Kõik või mitte midagi-mõtlemine (ka mustvalge mõtlemine)
Arvad, et pead olema täiuslik, muidu oled täiesti mõttetu või läbikukkunud.Mingi asi on kas hea või halb, vahepealset varianti ei ole.
Liigne üldistamine
Mingi ühe negatiivse juhtumi või fragmendi põhjal teed järeldusi, uskudes, et see kordub üha uuesti ja uuesti. Näiteks läks mingi asi plaanitust kehvemini ja sa kinnitad endale, et sul läheb alati kõik halvasti ega tule mitte kunagi midagi välja.
Keskendud ainult ja täielikult mingile ühele negatiivsele asjale ning positiivset kas ei näe või ignoreerid seda.
Näide: pärast esinemist saad palju positiivseid kommentaare ja ühe negatiivse. Sa keskendud ainult negatiivsele ja ketrad seda enda peas ringi, unustades kõik positiivse.
Näide: saades komplimendi, sa lihtsalt ei usu seda ega võta tõsiselt, mõeldes, et nagunii oli see tehtud vaid meelitamiseks või siis on komplimendi tegija lihtsalt naiivne ega näe, kuidas asjad „tegelikult“ on.
Sul on järeldused juba enne valmis, kui midagi on üldse juhtunud või on sul ilmselgelt liiga vähe infot, et midagi järeldada. On kahte tüüpi ennatlike järelduste tegemist:
Mõtete lugemine: näiteks ilma tegelikult teadmata, mida keegi sinust mõtleb, oled juba veendunud, et ta mõtleb kindlasti halvasti. Järeldusi võid teha näiteks teise inimese kehakeele või muu (pooliku) info põhjal.
Ennustamine: sa ennustad sündmuste lõppu, kuigi sul pole lihtsalt võimalik seda ette näha. Näiteks oled eksamiks hästi valmistunud, kuid arvad juba teadvat, et "nagunii kukun läbi".
Enamasti toimib see nii, et omistatakse ebaproportsionaalselt suur tähendus halvale, nõrkustele või ohule ning ebaproportsionaalselt väike tähendus edule, tugevustele ja võimalustele. Samuti nähakse enda häid külgi vähem olulisena kui teiste omi ja enda vead tunduvad hullemad kui teiste omad. Selline mõtlemine võimendub eriti depressiooni puhul: kõik teised on tublid ja targad, aga minul on ainult vead.
Siia alla kuulub ka katastrofiseerimine: kujutled kõige hullemat võimalikku stsenaariumit (ükskõik, kui ebatõenäoline see on) või näed mingit väikest ebamugavust kui täiesti talumatut ja lahendamatut olukorda.
Näide: sa ei julge hakatagi autosõitu õppima, sest kujutled, kuidas sa põhjustad autoõnnetuse.
See on arvamus, et sinu negatiivsed tunded peegeldavad asjade ja nähtuste tegelikku loomust ehk et sa hindad reaalsust oma isiklike tunnete põhjal. Näide: mul on täna väga halb olla, järelikult kogu maailm ongi kole koht. Või ka: kui ma tunnen ennast saamatu ja rumalana, siis järelikult ma olengi selline.
Tähendab sisuliselt stereotüüpide kasutamist enda ja teiste hindamisel. Näiteks: ta käitub nii, järelikult ta ongi loomult selline; ta on õpetaja, järelikult on ta pedantne. Enesesildistamine võib mõnikord olla karmim veel - näiteks: kui teen vea, siis olen luuser, sest vigu teevad ju ainult luuserid.
Kui kipud võtma vastutust mingi olukorra pärast või pead ennast mingi sündmuse põhjustajaks, kuigi tegelikult ei saa sa olukorda või sündmust kuidagi mõjutada, siis on sul liigne kalduvus ennast süüdistada. Näide: su sõbral on paha tuju ja sa oled ilma tegelikku põhjust teadamata veendunud, et sina oled selle põhjustanud. Teine äärmus on see, kui pead endaga juhtuvate halbade asjade põhjuseks alati teisi või midagi sinust väljaspool olevat ning sa ei näe oma rolli juhtunus.
Kui tundsid mõned mõttevead (võib-olla lausa kõik) ära ja järgmisel korral ennast mõnelt sarnaselt mõttelt tabad, siis ütle endale "stopp!" ning sõnasta mõte oma peas positiivselt ümber. Näiteks kui midagi läheb pahasti, siis tavalise mul-ei tule-ju-kunagi-midagi -välja asemel mõtle, et mõnikord läheb halvasti, mõnikord hästi ja mõnikord läheb ikka kohe väga hästi ka.
Lisa kommentaar