Aasta lõpus tehakse tavaliselt igat masti kokkuvõtteid aasta parimatest. Kuna HETASe tiim on väga muusikalembene, siis on eriti põnevad aastalõpu muusikaülevaated - parimad albumid, kuulatuimad lood jne. Ilmselt on paljud Spotify kasutajad iga aasta detsembris oodanud suure põnevusega ka oma isiklikku aasta kuulatuimate lugude edetabelit. HETASes kõlas 2025. aastal kõige sagedamini WMD lugu "Mountain Path".
Terve meie pleilisti leiad siit.
Miks muusika meile üldse nii palju korda läheb? Ja kuidas on muusika seotud vaimse tervisega?
Muusikal on terapeutiline mõju mitmel tasandil – see mõjutab aju, keha, emotsioone ja isegi sotsiaalseid suhteid. Muusika ravib mitmel moel:
Maailma parimaks ärevust vähendavaks looks peetakse Briti ambient-bändi Marconi Unioni lugu "Weightless". See loodi 2011. aastal koostöös British Academy of Sound Therapy-ga, et leida võimalikult lõõgastava efektiga lugu.
Uuringus osalejad pandi stressirohkes keskkonnas keerulisi mõistatusi lahendama ja samal ajal jälgiti nende südame löögisagedust, vererõhku ja hingamise rütmi. Juba 8 minutit loo kuulamist vähendas ärevust keskmiselt 65% ning füsioloogilised näitajad (nt pulsisagedus) langesid 35% võrra. See on senini testitud lugude seas kõige efektiivsem tulemus.
Muidugi ei pruugi see lugu sobida kõigile - isiklik tunnetus on ka väga oluline. Ja auto juhtimise ajal seda samuti kuulata ei soovita (nii tugev on selle rahustav mõju).
Muusikal on terapeutiline mõju mitmel tasandil – see mõjutab aju, keha, emotsioone ja isegi sotsiaalseid suhteid. Muusika ravib mitmel moel:
- Dopamiini ja rõõmuhormoonide vabanemine - muusika, eriti meeldiv või emotsionaalselt laetud muusika, aktiveerib aju preemiasüsteemi. See vabastab dopamiini – sama mehhanism, mis toimib ka armumisel või hea toidu söömisel. Seetõttu võib lemmikmuusika ka kergemat depressiooni või ärevust leevendada.
- Stressihormooni ehk kortisooli vähenemine - aeglane, rahulik muusika (nt 60–80 lööki minutis) alandab kortisooli taset ja vähendab sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust. Eriti hästi sobib see enne uinimist ja ka näiteks jooga tegemisel.
- Emotsioonide reguleerimine ja nn katarsise efekt - kurva muusika kuulamine ei tee sind alati kurvemaks – sageli annab see hoopis võimaluse kurbust turvaliselt välja elada (nn paradoksaalne katarsis)
- Aju plastilisus ja neuroloogiline taastusravi - muusika aktiveerib korraga väga palju ajupiirkondi (kuulmis-, motoorne, emotsionaalne, mälukeskus). Seetõttu kasutatakse muusikat edukalt ka näiteks pärast insulti kõne taastamisel, Alzheimeri tõve puhul mälestuste äratamisel (isiklikult olulised muusikapalad aktiveerivad nn uinunud mälupiirkondi) jne.
- Keha ja aju sünkroniseerimine (entrainment) - inimese südamelöögid, hingamine ja ajulained kipuvad muusika rütmi ja tempoga sünkrooni minema. See on põhjus, miks trummirütm paneb instinktiivselt kaasa lööma või miks hingamisharjutused toimivad paremini muusika saatel.
- Valu leevendamine - muusika tõstab endorfiinide taset ja juhib tähelepanu valust eemale. Muusikal on positiivne mõju operatsioonist taastumisel ning ka valu leevendamisel.
- Sotsiaalne aspekt - koos laulmine või musitseerimine, aga ka kontserdil käimine vabastab oksütotsiini (nimetatakse ka nn õnnehormooniks) ja vähendab üksildustunnet.
- Hommikul – tempokas muusika (rütmiga 110–140 lööki minutis) kiirendab ärkamist. Sobib näiteks mõõduka tempoga elektrooniline muusika.
- Töö ja õppimise taustaks – instrumentaalne muusika või loodushelidega kombineeritud klaverimuusika (60–80 lööki minutis) aitab keskenduda ja tõstab kognitiivset sooritust
- Õhtul – aeglane tempo (50–70 lööki minutis) või binauraalsed helid vähendavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust ning soodustavad keha ja emotsioonide rahunemist.
- Muusika võiks olla iga päeva osaks - isegi 10-15 minutit endale meeldiva muusika kuulamist lisab palju heaolutunnet.
Maailma parimaks ärevust vähendavaks looks peetakse Briti ambient-bändi Marconi Unioni lugu "Weightless". See loodi 2011. aastal koostöös British Academy of Sound Therapy-ga, et leida võimalikult lõõgastava efektiga lugu.
Uuringus osalejad pandi stressirohkes keskkonnas keerulisi mõistatusi lahendama ja samal ajal jälgiti nende südame löögisagedust, vererõhku ja hingamise rütmi. Juba 8 minutit loo kuulamist vähendas ärevust keskmiselt 65% ning füsioloogilised näitajad (nt pulsisagedus) langesid 35% võrra. See on senini testitud lugude seas kõige efektiivsem tulemus.
Muidugi ei pruugi see lugu sobida kõigile - isiklik tunnetus on ka väga oluline. Ja auto juhtimise ajal seda samuti kuulata ei soovita (nii tugev on selle rahustav mõju).
Lisa kommentaar