Läbipõlemine tööl - mis see on ja mida teha?


Läbipõlemist tuntakse kui psühholoogilist sündroomi, mida iseloomustab liigsest stressist tingitud emotsionaalne, vaimne ja füüsiline kurnatus. Tänapäeva rööprähklemist ja vaimset ülepinget täis maailmas ohustab läbipõlemine üha enamaid inimesi.

Läbipõlemisel on palju põhjuseid ning samuti erinevaid vorme. Näiteks on väga sage läbipõlemisvorm see, kui pika aja jooksul tuleb hooldada oma haiget lähedast. Omaette läbipõlemise vorm on tööga seotud läbipõlemine. Seda põhjustab pikaajaline ja kuhjunud stress töökohal. 

Kolm peamist tunnust tööga seotud läbipõlemise puhul on kurnatus, tööst distantseerumise soov ja ebaefektiivsuse tunne. Läbipõlemine võib väljenduda nii psüühilised kui ka füüsiliste sümptomitena. Mõned neist on näiteks tavalisest sagedasem haigestumine, unehäired, seedetrakti probleemid, suurenenud või vastupidi, vähenenud isu, alkoholi kuritarvitamine, korduvad peavalud, kõrge vererõhk, huvikaotus, äärmine väsimus, depressiivne meeleolu, keskendumisraskused ja väärtusetuse tunne.

Tööga seotud läbipõlemisel on kolm peamist vormi:  

Ülekoormusest tingitud läbipõlemine võib juhtuda, nagu nimigi ütleb, siis, kui töötad liiga palju. Keerukus seisneb asjaolus, et mitte alati ei ole liigne töö hulk või ületunnid väljastpoolt peale surutud. Ambitsioonikad inimesed võivad vabatahtlikult ennast tööga üle koormata, tehes pikki päevi ning sageli töötades ka nädalavahetustel. Palju töid (või vähemalt mingi osas tööst) on tänapäeval tehtav ka kaugteel ning siis võibki olla kiusatus arvuti lahti teha ükskõik kus ja millal (“vastan kiirelt paarile meilile”). Ülekoormusest tingitud läbipõlemise eest ei kaitse lõpmatuseni ka see, kui töö sulle tegelikult meeldib. Seda suurem on oht tööd liiga palju teha ja elu töö suunas tasakaalust välja lüüa.

Mida sa teha saad? Võtmesõna on tasakaal. Kõlab triviaalselt, kuid sa pead ise õppima oma töö- ja muu elu vahelist tasakaalu hoidma.

Nn hooletusse jätmisega seotud läbipõlemine: seda tüüpi läbipõlemine tekib siis, kui sinu töös ei ole piisavalt selget eesmärki, suunda, juhiseid ja mõtestatust. Sa võid tunda, et oled oma töös täiesti üksi jäetud ning nõu saamiseks ei ole kellegi poole pöörduda. Samal ajal võivad ootused sinu hakkamasaamisele olla väga kõrged. Pidev ebakompetentsuse, ebakindluse ja pettumuse tunne viib läbipõlemiseni üsna kiiresti.

Mida sa teha saad? Üks võimalus on ise kontroll ja vastutus võtta. Näiteks kui sa ei saa vaatamata küsimisele ülemustelt piisavalt juhiseid, hakka ise juhiseid koostama. Lihtne ülesannete nimekiri ja piiride seadmine on hea koht alustamiseks. Sul on õigus öelda “ei” ülesannetele, mille täitmiseks sul ei ole piisavalt vahendeid või oskusi (kui need oskused ei ole just selle ametikoha saamise eelduseks olnud). Alati on parem proovida midagi ise oma olukorra parandamiseks ära teha, kui oodata passiivselt, et keegi teine tuleb ja aitab. Kui siiski ka see meetod ei aita, ülemusega rääkimine muutusi ei too ja sa tunned ennast jätkuvalt halvasti ja segaduses olevana, tuleks mõelda töökoha vahetusele.

Alakoormatusega seotud läbipõlemine: vastandina kahele eelmisele võib ka juhtuda, et sinu töö ei paku sulle piisavalt oma oskuste rakendamise võimalust või on sul lihtsalt pidevalt liiga vähe teha. Sul võib sõna otseses mõttes olla tööl igav. Kui lased sellel olukorral pikalt kesta, tunned peagi motivatsioonipuudust, rahulolematust ja lõpuks võib-olla ka täielikku apaatiat. 

Mida sa teha saad? Alusta küsimusest, miks sa sellel töökohal üldse oled. Kui sa siiski tahad mingil põhjusel jätkata, leia viise, et oma tööd tähendusrikkamaks ja huvitavamaks teha. Küsi juurde uusi ülesandeid. Mõtle välja loomingulisi lahendusi. Rikasta oma tööd mitteformaalsete rollidega - ole näiteks töökeskkonna rõõmsamaks kujundaja :)

Olgu siinkohal toodud ka mõned üldised soovitused läbipõlemise ennetamiseks

  • Hoolitse oma füüsilise tervise eest. Kui su töö on suures osas vaimne, siis vähim, mida sa tasakaalustamiseks teha saad, on iga päev kasvõi 30 minutit ennast aktiivselt liigutada. Inimene ei ole loodud ennast ainult vaimselt pingutama.
  • Sea prioriteedid - mis on need asjad, mis tuleb kindlasti kohe ära teha? Millega on aega? Mis on asjad, mida tegelikult ei olegi vaja teha? Äkki koormad oma listi asjadega, mis on aktuaalsuse juba kaotanud? 
  • Tekita endale päevarutiin - püüa iga päev ärgata ja magama minna samadel aegadel.
  • Pane paika reeglid oma ajakasutuse osas - ka igal tööpäeval peab olema piisavalt neid tunde, mil sa tööga üldse ei tegele (ka mõtetes mitte).
  • Leia üles need asjad, mis sinu energiat ja vormi taastavad ja siis - lihtsalt tee neid asju. 
Kui läbipõlemine on juba käes, tuleb aga ette võtta tõsisem taastumisprotsess ja seda on enamasti palju lihtsam teha professionaalse aitaja toel. Läbipõlemisest ei taastuta üleöö, see võtab tihti palju kauem aega, kui sooviksime - mõnikord lausa aasta või paar. 

Eelmine
Vaimse tervise kogemusnõustaja - kuidas ta sind aidata saab?
Järgmine
Loovalt parema vaimse terviseni

Lisa kommentaar

Email again: