Ilmselt on suur osa meist kuulnud ütlust, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid väike samm. On arvatud ka, et väga andekate ja loovate inimeste hulgas on vaimse tervise häireid rohkem kui nn tavainimeste seas. Kuigi nimekiri maailmakuulsatest loovinimestest, kes on päris tõsiste psüühikahäirete all kannatanud, on omajagu pikk, ei ole teaduslikult kuidagi tõestatud, et loominguliste ja andekate inimeste hulgas oleks rohkem vaimse tervise häireid.
Inimkond on kunstiga tegelenud tuhandeid aastaid ning kunst (selle kõikides vormides) on olnud eneseväljenduse, suhtlemise ja ka tervendamise vahend väga kaua aega. Seetõttu on isegi ootamatu, et alles 1940ndatel hakati loovuse (sh kunsti) rolli enesetunde parandajana teaduslikult uurima. Ning loovteraapia mõju kohta seni tehtud uuringutest enamik viitab sellele, et see teraapiavorm aitab nii vaimse kui ka füüsilise tervise paranemisele kaasa.
Loovteraapial on positiivne mõju enesehinnangule, keskendumisvõimele, mälule; välja on toodud ka stressi, depressiooni- ja ärevuse sümptomite leevenemist. Teraapia pakub ka rahulolutunnet millegi uue loomisest, annab uusi vaatenurki oma oskustele ja võimetele, kujundab oskust asju planeerida. Häid tulemusi on saadud ka traumaga seotud sümptomite leevendamisel.
Loovteraapia ühe peamise mõjuna saabki välja tuua iseendaga parema kontakti loomise - ennast loovalt väljandades ja terapeudi juhendamisel on võimalik jõuda parema arusaamiseni oma tunnetest ja mõtetest. Kõige klassikalisem soovitus, miks loovteraapiasse minna, ongi tavaliselt see, et kui oma emotsioone on raske sõnadesse panna, pakub loovteraapa võimaluse seda teisel viisil teha.
Loomisprotsessi keerukuse ja seega ka selle võimsa potentsiaali on väga hästi kokku võtnud kunagine Stanfordi ülikooli kunstihariduse professor Elliott Wayne Eisner: "On vähe asju, mis on keerukamad kui valge paberileht või tükk savikamakat". Et sellest saaks miski, tuleb sellest miskit luua. See protsess nõuab üpris kompleksset jõupingutust, sh loovust, intelligentsust, emotsioone, sihikindlust, ajaplaneerimisoskust jne. Teisisõnu on loomise protsess pidev väljakutse, mille käigus paneme oma aju teistmoodi tööle, tuues mõtetes ja tunnetes selgust, pakkudes samal ajal rahulolu ja rõõmu.
Loovteraapial on neli klassikalist vormi:
- visuaalkunstiteraapia
- muusikateraapia
- tantsu- ja liikumisteraapia
- draamateraapia
Loovteraapia ei ole ei kunsti-, muusika- ega käsitöötund. Sageli peljatakse, et loovteraapia sobib ainult siis, kui on oskus joonistada, laulda jne. See ei vasta tõele. Loovus on palju laiem asi kui konkreetne tehniline oskus. Kui kunstitund on keskendunud tehnika õpetamisele või valmistoote loomisele, on kunstiteraapia hoopis võimalus keskenduda oma sisemisele kogemusele.
Kuigi uuringud näitavad, et loovteraapial on vaimsele tervisele positiivne mõju, ei sobi see siiski kõigile. Väga palju sõltub sellest, kas inimene ise on valmis oma sisemaailma paremaks tundmaõppimiseks loovust kui vahendit kasutama.
Kui soovid kokku leppida aega loovterapeudiga, võta meiega ühendust:Telefon: 5656 2564
E-post: info@hetas.ee
Meie loovterapeudid
Lisa kommentaar