Kas sa oled kunagi käinud psühholoogi juures või psühhoteraapias ja tundnud, et sul on raske oma muresid sõnades väljendada? Või ehk pole sa valmis oma traumaatilisest kogemusest otse rääkima, kuid tahad siiski sellega tegeleda? Sel ja paljudel teistelgi juhtudel võib kasu olla hoopis muusikateraapiast.
Mis on muusikateraapia?
Muusikateraapia on teraapiavorm, kus nii vaimse kui ka füüsilise tervise toetamiseks kasutatakse kliinilisi ja tõenduspõhiseid muusikaga seotud sekkumisi. Muusikateraapiat ei saa läbi viia igaüks, vaid selleks peab terapeudil olema muusikateraapia väljaõpe. Väljaõppe käigus saab terapeut põhjalikud teadmised, kuidas muusika inimese tervist mõjutab ja toetab.
Muusikateraapia toime
Muusikateraapial on tõendatud toime nii emotsioonidele kui füüsisele. Nii on muusikateraapia andnud häid tulemusi sotsiaalärevuse ja depressiooni vähendamisel, leinaprotsessi läbitöötamisel, emotsionaalse trauma väljendamisel (sh posttraumaatilise stressihäire leevendamisel), impulsiivse käitumise vähendamisel, unetuse leevendamisel, aga ka kõrge vererõhu, kroonilise valu ja lihaspingete puhul.
See nimekiri ei ole kaugeltki täielik - ka sünnitusjärgse depressiooni, südamehaiguste, sõltuvushäirete, autismispektri häire, obsessiiv-kompulsiivse häire (OCD), insuldi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve korral on muusikateraapiat edukalt kasutatud.
Muusikateraapia on eriti kasulik lastele ja noortele, kuna nende arenev aju on väga plastiline ja seetõttu neuroloogiliselt välistele mõjutustele hästi vastuvõtlik. See võib aidata neil arendada identiteeti, suhtlemisoskusi, reguleerida emotsioone, tulla toime füüsilise või emotsionaalse valuga, soodustada sotsialiseerumist ja taastuda traumast.
Muusikateraapia tüübid
Retseptiivne muusikateraapia on teraapia, kus terapeut mängib muusikat ja klient reageerib sellele. See võib olla näiteks oma tundeid sõnades väljendades, aga ka muusikaga kaasa liikudes, tantsides või ümisedes. Alati ei peagi reageerima, sest ka vaikselt omaenda mõtetega ja tunnetega tegelemine juhendatud teraapiaseansi ajal võib olla kasulik.
Kompositsioonilise muusikateraapia käigus saab ise muusikapalasid koostada - kas luues helisid või ka tekste. Jällegi, see ei tähenda, et peaksid muusikat looma nagu professionaalne helilooja või tekstikirjutaja. Tähtis on sinu enda tunnetus, loovus ja spontaansus, siin ei ole ettekirjutusi, milline üks muusikapala olema peab. Seda tüüpi muusikateraapiat kasutatakse palju näiteks leinatöös, aga häid tulemusi saab ka enesehinnangu parandamisel.
Improvisatsiooniline muusikateraapia on lugude spontaanne loomine. See on hea selleks, et terapeut saaks loodud helide ja laulusõnade põhjal mõista meeleolu ja tundeid. Näiteks võib see olla see hea traumatöös, kui inimene ei suuda veel juhtunust otse rääkida.
Taasloova muusikateraapia puhul palub terapeut sul enda tekitatud helisid või ka laulusõnu jäljendada. Enamasti kasutatakse seda tüüpi muusikateraapiat töös arenguprobleemidega lastega ja dementsusega inimeste puhul.
Muusikateraapias kasutatakse paljusid erinavaid tehnikad:
- elava muusika kuulamine
- salvestatud muusika kuulamine
- muusikaga seotud lõõgastustehnikate õppimine (nt sügava hingamise või lihaste lõdvestamise tehnikad)
- helide tekitamine erinevatel instrumentidel
- muusikapalade improviseerimine hääle või instrumentidega
- laulusõnade kirjutamine
- uue laulu kirjutamine
- uue pilli õppimine
- kunsti loomine muusikat kuulates
- muusika saatel tantsimine
- muusikale koreograafia kirjutamine muusikapalale
- muusikapalade tekitatud tunnete arutamine ja analüüs
Lisa kommentaar