Ebamugavustunne enne esinemist, südame kiirem põksumine võõrastega suheldes, punastamine tähelepanu keskpunkti sattudes - enamikule inimestele on need väga tuttavad tunded. Need ei ole meeldivad, kuid nendega saab hakkama. Millal aga saab öelda, et tegu on probleemiga?
Häbelikkus ja sotsiaalärevus on erinevad asjad. Häbelikkus on tavaline asi, mida on kogenud suur osa inimesi (ära arva, et häbelikkus alati välja paistab - inimesed oskavad seda päris hästi varjata). Häbelikkus on see, kui sa tunned ennast sotsiaalsetes olukordades ebamugavalt ja mõnikord ehk ka natuke ärevalt. Sa teed aga ikkagi enamiku asju ära, mis vaja - suhtled, käid väljas jne. Mõni olukord on ehk raskem kui mõni teine - näiteks kohtingule minnes oled ärevam kui tavaliselt, aga ka sellega saad sa hakkama. Häbeliku ja ehk ka introvertse inimesena sa küll võib-olla väga ei naudi sotsiaalseid olukordi, aga sa tuled nendega suurema osa ajast kenasti toime ja sul ei jää olulised asjad elus selle pärast tegemata.
Sotsiaalärevus (või diagnoosi keeles sotsiaalfoobia) on aga palju tõsisem asi, mis liigitub juba ärevushäire alla. Tõsine on ta seetõttu, et see mõjutab olulisel määral inimese elukvaliteeti. Inimene võib jätta selle tõttu tegemata asju, mida ta tegelikult tegema peaks või teha tahaks. Äärmuslikul juhul võib see viia selleni, et inimene ei lähegi enam kodust välja.
Kui ees on ootamas avalik esinemine, siis tõesti, vähe on neid inimesi, kes ennast enne seda ebamugavalt või ärevil ei tunneks. Tõsise ärevusega inimene muretseb aga esinemise pärast juba nädalaid või lausa kuid ette. Ta ei saa magada, söögiisu võib kaduda ning ta kogeb äärmiselt ebameeldivaid füüsilisi sümptomeid (hingamisraskused, värisemine, tugev higistamine, pitsitustunne rinnus, tugev südamekloppimine). Tavaliselt on need sümptomid ka kestvad ehk need ei lähe ajaga mitte üle, vaid võivad minna hullemaks. Ratsionaalselt mõeldes võib küll aru saada, et tegelikku põhjust ennast nii tunda ei ole, kuid oma hirmu ei suudeta kontrollida. See tekib mõtetest sõltumata ja see hirm ei pruugi isegi pärast kardetud sündmuse möödumist üle minna. Kui avalik esinemine on ehk miski, mida ilmtingimata ei pea tegema ja mida ei tulegi elus tihti ette, siis tõsise sotsiaalärevuse puhul on ka märksa lihtsamad sotsiaalsed olukorrad suur katsumus.
Kolm põhilist tegurit, mille puhul saame rääkida sotsiaalärevusest ehk sotsiaalfoobiast:
- inimene ei tule toime oma eakohase igapäevaeluga - nt ei käi poes, ei lähe kodust välja, jääb töölt või koolist eemale, väldib täielikult igasuguseid suhtlemisolukordi, eemaldub sõpradest, isoleerub
- tugev hirmutunne ja väga ebameeldivad kehalised sümptomid sotsiaalsetes olukordades või ka ainuüksi neile mõeldes
- vältiv käitumine - kõik olukorrad, mis nõuavad väiksematki sotsiaalsust, on välistatud. Ehk siis paraku suur osa olukordadest, mis elus ette tulevad.
Mis võib veel viidata sotsiaalärevusele?
- tunned ennast väga ebamugavalt, kui pead suhtlema, vestlust alustama, telefoniga rääkima, poes käima vms
- väldid olukordi, mis on pisutki seotud suhtlemise või teistega koos olemisega
- muretsed sageli, et teed midagi, mis on sinu arvates piinlik (punastad, higistad, jätad ebakompetentse või rumala mulje jne)
- sul on ebamugav olla või tegutseda, kui oled koos teistega - sa arvad, et teised hindavad sind pidevalt ja see tekitab suurt hirmu ja pinget
- oled väga tundlik kriitika suhtes ja kardad seda juba ette
- väldid iga hinna eest silmsidet
- sul tekib sotsiaalsetes olukordades tugev hirmutunne, mis võib mõnikord avalduda lausa paanikahoona
Millal peaksid abi otsima?
Esiteks - ära karda abi otsida. Sotsiaalse ärevusega on hädas palju rohkem inimesi, kui oskad arvata ja seetõttu ei ole sinu mure professionaalsetele aitajatele midagi ennekuulmatut ega piinlikku. Hinnanguliselt kogeb lausa rohkem kui üks inimene kümnest seda ebameeldivat seisundit. Sotsiaalärevusest ülesaamiseks on lahendused olemas, kuid üksi on neid raske leida ja ka praktikas kasutusele võtta. Mõnikord võid sa vajada teraapiat, ning mõnikord, kui sotsiaalärevus juba kogu sinu elu halvab, ka ärevuse vähendamiseks ravimeid. Samuti pead varuma aega - väikeste sammude kaupa ja abistavaid tehnikaid kasutades saad tasapisi hirmudest jagu.
Kui sul on sellel teemal küsimusi, siis võta meiega ühendust!
Lisa kommentaar