Sotsiaaltöötaja roll on vaimse tervise meeskonnas ülioluline, kuid kahjuks sageli alahinnatud. Peamine põhjus on ehk see, et sotsiaaltöö on juba iseenesest väga mitmekülgne ja lai valdkond. Sotsiaaltöötaja võib tegeleda igas vanuses inimestega ning kõikvõimalike elus ettetulevate probleemidega terve inimese elukaare jooksul. Siis võibki tekkida arusaam, et sotsiaaltöötaja tegeleb korraga kõigega - aitab kõiki ja kõikjal.
Kuid nii see siiski ei ole ning tõhusa aitamistöö tegemiseks on spetsialiseerumine väga oluline. Nii näitekson oma spetsiifika lastekaitsetööl, noorsootööl, tööl eakatega, sõltuvusprobleemidega inimestega ning sama kehtib ka vaimse tervise puhul.
Vaimse tervise sotsiaaltöötaja tegeleb nende inimeste aitamise ja toetamisega, kellel on enda või oma lähedase vaimse tervise murede tõttu tekkinud erinevates eluvaldkondades toimetulekuraskused. Nendeks raskusteks võivad olla näiteks töökaotus, ülikooliõpingute katkemine, koolist väljalangemine, pere- või sõprussuhete lagunemine, majanduslikud probleemid, lähedase haigestumine ja hoolduskoormus, sotsiaalne isoleeritus ja üksildus, eluliste oskuste ( nt asjaajamised, enda eest hoolitsemine, suhtlemisoskused) vähesus jpm. Vaimse tervise valdkonnas on meeskonnatöö ehk erinevate erialade spetsialistide tugi raskustesse sattunud inimesele äärmiselt oluline ning loomulikult ei tee sotsiaaltöötaja üksi palju ära. Ta ei asenda psühholoogi ega psühhiaatrit, vaimse tervise õde, tegevusterapeuti, kogemusnõustajat ega teisi spetsialiste.
Kuid julgelt võib öelda, et sotsiaaltöötaja on meeskonna heaks toimimiseks hädavajalik. Just tema on see, kes tihtipeale koondab vajalikud spetsialistid inimese ümber nii, et oleks tagatud parim võimalik tugi raskustega hakkamasaamiseks. Ehk et sotsiaaltöötajal on paljuski ka ühendaja, koordineerija, inimese ümber võrgustiku looja roll.
Vaimse tervise sotsiaaltöötaja pole aga pelgalt võrgustikutöö tegija, vaid tal peab olema veel terve hulk teadmisi ja oskusi (lisaks sotsiaaltöö kui akadeemilise eriala pädevusele), ilma milleta on selles valdkonnas võimatu töötada:*
- süvendatud teadmised erinevatest vaimse tervise häiretest ning nende mõjust inimese toimetulekule (sotsiaaltöötaja ei ole kliiniline spetsialist ega tohi mingil tingimusel tegeleda diagnoosimisega, kuid sellele vaatamata peab ta psüühkahäireid oskama ära tunda)
- põhjalikud teadmised vaimse tervise taastumisprotsessi eripäradest ja rehabilitatsioonist
- teadmised inimese psühholoogiast ning peamistest psühholoogilise nõustamise ja teraapiameetoditest (sotsiaaltöötaja ise loomulikult psühholoogi tööd ei tee, kuid ta peab olema kursis, millised on tänapäevased peamised psühholoogilised töömeetodid)
- traumateadlikkus (see on eriti oluline seetõttu, et trauma tuleb osata ära tunda - seda mitte osates võib tahtmatult inimest kahjustada)
- teadlikkus iseenda haavatavatest kohtadest ja n-ö vallandajatest
- teadmised ja oskused oma vaimse tervise eest hoolitsemisel
- väga head suhtlemisoskused
- huvikaitse-, võrgustiku- ja kogukonnatööoskused, julgus kaasa rääkida vaimse tervise teemal ka ühiskonnas laiemalt
- teadmised kultuurilisest mitmekesisusest
Kommentaarid
Lisa kommentaar