Autism ja ATH koos? Jah, see on võimalik

Kujuta ette: ühel hetkel sukelduvad su mõtted sügavale oma lemmikteemasse (autismi hüperfookus), kuid järgmisel hetkel on tavalised igapäevased ülesanded pea ilmvõimatud (ATH). AuTH tähendabki, et inimesel esinevad nii autismi kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire tunnused. Autism võib tähendada erilist viisi, kuidas töötled sotsiaalseid olukordi, sensoorset infot või armastad kindlaid rutiine. ATH toob mängu väljakutsed keskendumise, impulsiivsuse või hüperaktiivsusega. Kui need kaks kohtuvad, tekib ainulaadne kombinatsioon, mis võib olla täis keerulisi väljakutseid, kuid millel on ka oma eeliseid.

Viimastel aastatel on AuTH saanud järjest suuremat tähelepanu ja seda ka diagnoositakse rohkem. Siiski ei ole AuTH ametlik diagnoosi nimetus, vaid diagnoositakse eraldi ATH ja ASH ehk et diagnostiliselt on tegu koosesinevate eraldi häiretega. 

Mõned põhjused, miks AuTH-d üha rohkem märgatakse:

• Teadlikkus kasvab: tänu teadusele ja inimeste julgusele oma lugusid jagada mõistame järjest paremini, kuidas autism ja ATH võivad kattuda ning ka vaimse tervise spetsialistid oskavad neid märke paremini ära tunda.
• Sotsiaalmeedias jagatav info: erinevad platvormid on muutunud kohtadeks, kus inimesed jagavad oma kogemusi. See omakorda julgustab paljusid otsima vastuseid ja tuge.
• Parem diagnostika: tänapäeval on ka vaimse tervise valdkonnas diagnostikavahendid täpsemad ja me pole kinni enam vanades stereotüüpides, nagu näiteks - autism on ainult “meeste asi” või et ühes ajus ei saa olla korraga kahte “nii erinevat” diagnoosi.
• Stigma väheneb: ühiskond aktsepteerib üha enam neurodiversiteeti, mis julgustab inimesi oma eripärasid ilma häbenemata jagama.

Diagnoosi saamine võib olla mõnikord kergendus. Saada lõpuks vastused küsimustele, mis on aastaid painanud, nt miks sotsiaalsed olukorrad väsitavad, miks on ajaplaneerimine nagu raketiteadus või miks mõnede olukordadega kaasneb tohutu sensoorne ülekoormus, on see nagu pusletükk, mis paneb pildi kokku. 

Diagnoos üksi ei aita muidugi igapäevaste raskustega toime tulla ja ei tee elu lihtsamaks. Toimetuleku parandamiseks ei olegi ühte, kiiret ega lihtsat viisi, sest neuroerisuste puhul on tegemist väga keeruka ja süsteemse aju eripäraga. Samuti on meie ühiskond siiski orienteeritud nn keskmisele ning ühiskondlikud ja sotsiaalsed ootused ja normid on samuti enamasti kõige sobilikumad neile, kelle aju töötab n-ö tavapärasemal viisil.  

Kuidas aga oma topelterisusega natuke paremini toime tulla? Siin paar nippi:

• Loo rutiinid, mis töötavad sinu jaoks: Näiteks kasuta visuaalseid ajakavasid, et hoida fookust, kuid jäta ruumi paindlikkusele.
• Jaga tegemist vajavad asjad väikesteks osadeks ja tee need siis samm sammu haaval ära. 
• Leia oma rahustav nurgake: Kui müra või valgustus muutub liiga paljuks, proovi kõrvaklappe või vaikset ruumi.
• Räägi spetsialistiga: psühholoog või nõustaja võib aidata leida sobivaid strateegiaid, olgu selleks teraapia, ravimid või muud toetavad meetodid.
• Ole enda vastu lahke: Sinu aju töötab omal imelisel moel – märka oma tugevusi ja anna endale aega kohanemiseks.

Oluline on meeles pidada, et nii nagu kõiki teisigi psüühikaga seotud häireid ja eripärasid, saab ASH-d, ATH-d ja nende kombinatsiooni ikka diagnoosida ainult selleks ettevalmistuse saanud arst ehk psühhiaater. Kindlasti soovitame lisaks psühhiaatrile rääkida veel teiste vaimse tervise spetsialistidega - psühholoog, tegevusterapeut, kogemusnõustaja jne - kuna neil kõigil on oma vaatenurk ja tööriistakast, aitamaks paremini neuroeripäradest tingitud raskustega toime tulla (ja üles leida ka positiivset!)

Meie kogemusnõustaja autismispektri ja ATH alal on Terje Quaijtaal.